Isekeermestavatel kruvidel on lai valik otsa- ja keermemustreid ning need on saadaval peaaegu kõigi võimalike kruvipeadega. Ühised omadused on kruvikeere, mis katab kogu kruvi pikkuse
otsast peani ja selgelt väljendunud niit, mis on kavandatud aluspinna jaoks piisavalt kõva, sageli karvastatud.
Kõvade aluspindade (nt metall või kõva plast) puhul luuakse isekeermestav võime sageli kruvi keerme järjepidevusse lõhe lõikamise teel, tekitades kraanil olevatele sarnastele flöötidele ja lõikeservadele. Seega, kui tavaline masinkruvi ei saa oma auku metallsubstraadi sisse lüüa, siis isekeermestav saab seda teha (aluse kõvaduse ja sügavuse mõistlikes piirides).
Pehmemate aluspindade (nt puit või pehme plastmass) puhul võib isekeermestav võime tuleneda lihtsalt otsast, mis kitseneb rõngastiheni (mille puhul pole flööti vaja). Sarnaselt naela või naela otsaga moodustab selline ots augu pigem ümbritseva materjali nihkumise kui laastu moodustava puurimise/lõikamise/evakueerimise teel.
Kõigil isekeermestavatel kruvidel pole terav ots. B-tüüpi ots on nüri ja mõeldud kasutamiseks juhtauguga, sageli lehtmaterjalides. Terava otsa puudumine on abiks pakkimisel ja käsitsemisel ning mõnel rakendusel võib olla abiks kinnitatud paneeli tagaküljel vajaliku vaba ruumi vähendamiseks või suurema keerme leidmiseks etteantud pikkusega kruvil.
Isekeermestavad kruvid võib jagada kahte klassi; neid, mis nihutavad materjali (eriti plast- ja õhukesi metalllehti) ilma seda eemaldamata, nimetatakse keerme moodustavateks isekeermestavateks kruvideks; Teravate lõikepindadega isekeermestajaid, mis eemaldavad materjali sisestamisel, nimetatakse iselõikavateks.
Keermemoodustavatel kruvidel võib olla mitteringikujuline pealtvaade, näiteks viiekordne sümmeetria või Taptite kruvide kolmekordne sümmeetria.
Keermelõikavate kruvide keermetesse on töödeldud üks või mitu sooni, mis annavad lõikeserva.
Postitusaeg: 05. detsember 2023